Mahuga seotud parameetrid
Mahuga, õigemini järvenõo kolmanda mõõtmega, on seotud samuti terve rida erinevaid morfomeetrilisi näitajaid. Kõige prominentsem neist ja tavainimese arusaama järgi üks kõige olulisemaid näitajaid on sügavus (Z). Reeglina on järved ookeanidega võrreldes üsna madalad ning vaid kolme järve sügavus ületab ühte kilomeetrit (Tabel 2).
Tabel 2. 10 maailma kõige sügavamat järve. Tabelist puudub Vostoki järv, mille suurimaks sügavuseks arvatakse olevat 500-900 m.
Tabel 2. 10 maailma kõige sügavamat järve. Tabelist puudub Vostoki järv, mille suurimaks sügavuseks arvatakse olevat 500-900 m.
Sügavuse kõige suurem roll on seotud veesamba kihistumise ja selle iseloomuga. Madalad järved ei kihistu püsivalt kunagi. Sügavates järvedes tekib aga stabiilne temperatuurikihistus, mis omakorda mõjutab valgustingimusi ning hüpolimnionis leiduvate gaaside ja toitesoolade hulka.
Suurim sügavus (Zmax) on reeglina esindatud pea kõigi järvede morfomeetriliste näitajate puhul, kuid limnoloogi jaoks on see suhteliselt väheatraktiivne parameeter. Põhjuseks on asjaolu, et suurima sügavusega veekiht moodustab reeglina järvepinnast ja veemassist vaid tühise osa. Tunduvalt teaberikkam on suhteline sügavus (Zr), mis näitab mitu protsenti moodustab järve suurim sügavus järve keskmisest läbimõõdust (ringi läbimõõdust, mille pindala on võrdne järve pindalaga). Arvutatakse järgmiselt:
Suurim sügavus (Zmax) on reeglina esindatud pea kõigi järvede morfomeetriliste näitajate puhul, kuid limnoloogi jaoks on see suhteliselt väheatraktiivne parameeter. Põhjuseks on asjaolu, et suurima sügavusega veekiht moodustab reeglina järvepinnast ja veemassist vaid tühise osa. Tunduvalt teaberikkam on suhteline sügavus (Zr), mis näitab mitu protsenti moodustab järve suurim sügavus järve keskmisest läbimõõdust (ringi läbimõõdust, mille pindala on võrdne järve pindalaga). Arvutatakse järgmiselt:
Enamiku järvede suhteline sügavus on vähem kui 2%, üksnes väga sügavatel ja väikese pindalaga järvedel on Zr > 4%. Suure suhtelise sügavuse korral on takistatud järve täielik segunemine ja osa hüpolimnionist kannatab hapnikupuuduse all.
Suhteline sügavus aetakse tihti segamini teise arvutusliku näitajaga, milleks on keskmine sügavus (Zm). Tegu on mahu ja pindala suhtega (V/A) ning see on üks parimaid üksiknäitajaid järve iseloomustamisel. Suurtes järvedes on keskmisel sügavusel selge pöördvõrdeline seos kõigi troofiliste tasemete produktiivsusega. Madalad järved on üldiselt sügavamatest produktiivsemad. Järve mõõtmete vähenedes see seos siiski ähmastub. Keskmine sügavus iseloomustab ka hästi lainetuse ja segunemise võimalikku mõju põhjasetetele.
Sügavusega seotud näitajaid saab kasutada ka järvenõo kuju iseloomustamisel. Üheks selliseks on batümeetriline ehk hüpsograafiline kõver, mis kujutab graafiliselt pindala ja sügavuse, kujutades proportsionaalselt sügavusega järve põhja pindala (Joonis 14).
Suhteline sügavus aetakse tihti segamini teise arvutusliku näitajaga, milleks on keskmine sügavus (Zm). Tegu on mahu ja pindala suhtega (V/A) ning see on üks parimaid üksiknäitajaid järve iseloomustamisel. Suurtes järvedes on keskmisel sügavusel selge pöördvõrdeline seos kõigi troofiliste tasemete produktiivsusega. Madalad järved on üldiselt sügavamatest produktiivsemad. Järve mõõtmete vähenedes see seos siiski ähmastub. Keskmine sügavus iseloomustab ka hästi lainetuse ja segunemise võimalikku mõju põhjasetetele.
Sügavusega seotud näitajaid saab kasutada ka järvenõo kuju iseloomustamisel. Üheks selliseks on batümeetriline ehk hüpsograafiline kõver, mis kujutab graafiliselt pindala ja sügavuse, kujutades proportsionaalselt sügavusega järve põhja pindala (Joonis 14).
Siiski on tegu ligikaudse lähendusega, sest järvenõlva kalde tõttu on konkreetsel sügavusel eksponeeritud põhjasetete pindala tegelikkusest suurem. Näiteks 15° nõlvakalde puhul on tegelik põhjasetete pindala 1,04 korda ja 35° kalde puhul juba 1,22 korda suurem kui veepeegli põhjal arvutatu. Hüpsograafiline kõver annab ettekujutuse erinevate biotoopide levikust järves ja võimaldab hinnata veetaseme muutustest tingitud mõjusid.
Järvenõo kuju saab kaudselt hinnata ka keskmise ja suurima sügavuse suhtena. Kui Zm:Zmax=1 on tegu sisuliselt silindriga. Väärtuse 0,33 puhul meenutab järvenõgu pigem koonust.
Järvenõo kuju saab kaudselt hinnata ka keskmise ja suurima sügavuse suhtena. Kui Zm:Zmax=1 on tegu sisuliselt silindriga. Väärtuse 0,33 puhul meenutab järvenõgu pigem koonust.