Sissejuhatus järvede geomorfoloogiasse
Kui paluda limnoloogiaga võrdlemisi halvasti kursis oleval inimesel kirjeldada ühte suvalist järve, siis suure tõenäosusega mainib ta esmalt järve suurust, vee läbipaistvust ja värvust, veetaimestiku hulka ja kalavarusid. Seega meenuvad kõigepealt just selliseid näitajaid, mis on olulised veekogu praktilisel kasutamisel. Siiski on järve enda iseloomustamise seisukohalt palju olulisemad järvenõo kuju ja ehitust iseloomustavad parameetrid, sest need avaldavad väga suurt mõju kõigile järve füüsikalis-keemilistele ja bioloogilistele näitajatele.
Järvenõo tekkimise, kuju ja ehitusega seotud iseärasusi uurib järve morfoloogia, mis on järvede majandamise ja taastamisega tegelevatele inimestele sama oluline, kui näiteks arstidele anatoomia tundmine. Kui tohtrid panevad diagnoosi ja ravivad patsienti paremini tänu kehaehituse ja selle funktsioonide heale tundmisele, siis limnoloogid ja järvede majandajad oskavad järve kohta nii mõndagi öelda uurides selle morfomeetrilisi näitajaid nagu pindala, sügavus, pikkus jne.
Järvenõo tekkimise, kuju ja ehitusega seotud iseärasusi uurib järve morfoloogia, mis on järvede majandamise ja taastamisega tegelevatele inimestele sama oluline, kui näiteks arstidele anatoomia tundmine. Kui tohtrid panevad diagnoosi ja ravivad patsienti paremini tänu kehaehituse ja selle funktsioonide heale tundmisele, siis limnoloogid ja järvede majandajad oskavad järve kohta nii mõndagi öelda uurides selle morfomeetrilisi näitajaid nagu pindala, sügavus, pikkus jne.
Näiteks suure pindalaga ja madala Võrtsjärve (Joonis 1) puhul peab majandaja arvestama tugeva lainetusega, kuna järv on avatud tuultele ja põhjasetete üleskeerutamisest tingitud vee sogasusega. Seega järve kaldale ehitisi projekteerides tuleks arvestada lainete ja jää võimaliku kulutava või purustava tegevusega ning sellega, et pidevalt sogane vesi ei pruugi puhkajatele sugugi meelepärane olla.
|
Seega võib öelda, et sõltumata järvenõo kujunemisviisist, panevad morfomeetrilised näitajad nagu veepeegli ja järvenõo kuju, pindala ning sügavus paika järve segunemise, kihistumise, settimise, resuspensiooni ning litoraaliala ulatuse, olles peamised ökosüsteemi toimimist määravad tegurid.