Pindala
Eelmistes osades sai selgeks, millised on sügavuskaardid ja kuidas neid koostada. Samas pole batümeetrilised kaardid seotud ainult veekogu sügavusega, vaid nende pealt saab välja lugeda või mõõta terve hulga erinevaid näitajaid.
Pindala (A) on üks kõige tuntumaid ja laialdasemalt kasutatavaid morfomeetrilisi näitajaid. Peegeldab otseselt järve suurust ning seda väljendatakse hektarites ja ruutkilomeetrites või siis inglise-ameerika ühikute puhul aakrites. Meenutuseks, et üks hektar on võrdne ruuduga, mille küljepikkus on 100 meetrit ja võrdub omakorda 2,47 aakriga.
Enamik maailma järvedest on võrdlemisi väikese pindalaga. Vaid 253 järve pindala on suurem kui 500 km² ning nende hulgast eristuvad selgelt mõned väga suured järved (Tabel 1).
Tabel 1. 10 maailma kõige suurema järve pindalad ja pikkused.
Pindala (A) on üks kõige tuntumaid ja laialdasemalt kasutatavaid morfomeetrilisi näitajaid. Peegeldab otseselt järve suurust ning seda väljendatakse hektarites ja ruutkilomeetrites või siis inglise-ameerika ühikute puhul aakrites. Meenutuseks, et üks hektar on võrdne ruuduga, mille küljepikkus on 100 meetrit ja võrdub omakorda 2,47 aakriga.
Enamik maailma järvedest on võrdlemisi väikese pindalaga. Vaid 253 järve pindala on suurem kui 500 km² ning nende hulgast eristuvad selgelt mõned väga suured järved (Tabel 1).
Tabel 1. 10 maailma kõige suurema järve pindalad ja pikkused.
Pindala on üks kõige tähtsamaid järve morfomeetrilisi näitajaid, kuna ta mitte ei iseloomusta ainult järve suurust, vaid mõjutab järve ökosüsteemi mitmel viisil.
Esiteks sõltub järve pindalast tema avatus tuultele. Üldjuhul tekib suure pindalaga järvedel ka tugevam lainetus (Joonis 5), mis segab ulatuslikumalt veemasse ja väikese sügavuse korral ulatub lainetuse mõju ka põhjakihtideni, põhjustades setete resuspensiooni ja häirides veetaimestiku kasvu ning arengut. Setete üleskeerutamine mõjutab omakorda vee läbipaistvust ja toiteainete kättesaadavust. Tugev lainetus on peamine kallaste erosiooni põhjustaja.
|
Teiseks oluliseks teguriks on sademete ja aurumise vahekord. Reeglina esineb suurte järvede kohal vähem sademeid, kuid toimub intensiivne aurumine. Suurtele järvedele on seetõttu talvel omane nn. järveefekt - jaheda õhu liikumisele üle sooja järvepinna, kondenseerub veeaur paksudeks pilvedeks ning võimalikud on väga tugevad lumesajud. Järveefekt on väga iseloomulik näiteks Suure Järvistuga piirnevatele aladele.
Kolmandaks on suure pindalaga järved tundlikumad atmosfäärist lähtuva reostuskoormuse suhtes, sest võimalused kuiv- ja märgdepositsiooniks on oluliselt suuremad. Ja lõpuks sõltub pindalast kaldavööndi ja avavee osatähtsus järve kui terviku funktsioneerimisel. Väikestes järvedes on litoraali ja seal
toimuvate protsesside mõju järve aine- ja energiaringetele suurem (Joonis 6).
|