Maht
Järvede geomorfoloogias ei saa järvenõo kirjeldamisel piirduda vaid pikkuse, laiuse ja pindalaga, sest järved on kolmemõõtmelised loodusobjektid ning meil on hädavajalik teda nii sügavust kui ka mahtu. Maht (V) väljendab järvenõos oleva vee hulka ning mõõdetakse teda sõltuvalt kasutatavast mõõtühikute süsteemist kas kuup(kilo)meetrites või siis aaker-jalgades. Nagu ka pindala puhul, määrab järve maht mitmed ökosüsteemi tugevalt mõjutavad tegurid.
Soojusmahtuvus ja mõju ümbritsevale kliimale. Vee suure soojusmahtuvuse tõttu vajavad suure veemahuga järved soojenemiseks ja jahtumiseks pikemat aega ning seepärast on kevadeti nende lähiümbruses ilm alati jahedam ja sügisel soojem (Joonis 12). Teiseks sõltub veemahust sissekantavate ainete lahjenemise määr. See on näiteks oluline valgalalt lähtuva toiteainete ja reostuskoormuse arvutamisel. Kolmandaks määrab maht ära ka veevahetuse kiiruse, mis on suuremates järvedes reeglina aeglasem. Nii vahetub näiteks Võrtsjärve vesi aastaga ja Peipsi järves kahe aastaga. Baikali järves (maht 23600 km³) kulub aga veevahetuseks tervelt 330 aastat.
|